Koos sügise saabumisega on alanud gripivastane vaktsineerimine. Gripp on äge viiruslik haigus, millesse võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest ning selle eest annab kõige kindlama kaitse vaktsineerimine.

Parim aeg vaktsineerimiseks on enne haigestumise kõrgperioodi oktoobris ja novembris, kuid kaitsesüsti võib teha kogu gripihooaja kestel. Immuunsus kujuneb 2 kuni 3 nädala jooksul pärast kaitsesüsti ja selle mõju kestab kuni aasta. Igal aastal ringleb eelmisest erinevaid viiruseid, mistõttu on vajalik gripi vastu igal aastal uuesti vaktsineerida.

Riskirühma kuuluvad inimesed saavad tasuta gripi vastu vaktsineerida alates oktoobri keskpaigast, kui saabuvad riigi hangitud vaktsiinid. Riskirühma mitte kuuluvad inimesed peavad vaktsineerimise eest ise tasuma ning tasuline gripivaktsiin on olemas. 

Riskirühma kuuluvad:

• 6 kuu kuni 7-aastased lapsed (k.a)
• vanemad kui 7-aastased lapsed, kes kuuluvad terviseseisundi tõttu gripi riskirühma (lapsed ja noorukid, kellel on südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus)
• rasedad
• 60-aastased ja vanemad inimesed
• üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed

Gripi sümptomid ja tüsistused

Gripp on piisknakkus, mis levib peamiselt aevastamise või köhimise teel, aga ka kokkupuutel erinevate pindadega, näiteks hõõrudes pesemata käega oma nina või puudutades teise inimese nina või suud. Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva). Tavalisemad sümptomid on:

• haiguse äkiline algus,
• kõrge palavik (38°C ja rohkem),
• külmavärinad ning väsimus,
• köha,
• peavalu,
• kurgu- või lihasvalu ning võib esineda hingamisraskuseid,
• võib esineda ka kõhulahtisust.

Gripi sümptomid ei erine oluliselt teistest ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitest, kuid gripp võib endaga kaasa tuua raskeid tüsistusi. Nendest on eriti ohustatud riskigruppi kuuluvad. Sagedamini esinevateks tüsistusteks on: kopsupõletik, bronhiit, neelupõletik, nina kõrvalkoobaste põletik, keskkõrvapõletik, neeruvaagnapõletik, krooniliste haiguste ägenemine, gripi tüsistused võivad lõppeda surmaga.

Gripi ravi:

• Parim viis ennetamiseks on vaktsineerimine.
• Haigestudes tagada puhkus ja piisav vedeliku tarbimine.
• Viirusvastaseks raviks kasutada arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimeid.
• Sümptomite (palavik, köha, pea- ja lihasvalu jt) raviks kasutada apteegist saadavaid käsimüügiravimid.

Vaktsineerimisega seotud küsimuste osas nõustavad pereõed. Nii tasuta kui tasuliseks vaktsineerimiseks broneerige sobiv aeg perearstikeskuse registratuuris telefonil 766 6661 või läbi Eelvisiidi.

Allikas: Ravimiamet